Hingamine on meie jaoks nii tavaline, automaatne tegevus, et me tihti isegi ei märka, et seda teeme. Vaatamata sellele, et me seda ei teadvusta, on hingamine eluks hädavajalik, tähtsam kui vesi ja toit. Hingamata püsime elus keskmiselt kolm minutit, veeta kolm päeva, toiduta kolm nädalat. Gunnar Aarma on öelnud, et hea tervise ja pika elu üks võtmeid on õige hingamine. Mitte lihtsalt hingamine, vaid ÕIGE hingamine.

Mis on ÕIGE hingamine?

Õige hingamise füsioloogia. Meie  keha tahtele allumatuid funktsioone reguleerib autonoomne närvisüsteem, mis jaguneb parasümpaatiliseks ja sümpaatiliseks närvisüsteemiks. Prasümpaatilise närvisüsteemi toonuse tõustes alaneb vererõhk,  Hingamissagedus ja -sügavus näitab ilmekalt, milline autonoomse närvisüsteemi haru domineerib. Enamus inimestest hingab minutis 12 – 20 korda, ehk siis diomineerib sümpaatiline närvisüsteem.

Mida haigem on inimene, seda kiirem ja pinnapealsem on hingamine.

Kuid hingamine rohkemat kui füsioloogilia.

HINGAMINE JA HING

Hingamine on tihedalt seotud hingega. Mina ütlen, et hingamine on hinge laul.

Aigar Säde on öelnud, et hingamine on mateeria hingestamine.

Selge on see, et Hinge saab mõista vaid läbi hingamise kuna HING ja HINGAMINE on sama sõnatüvega. Hingamine on hinge liikumine kõiksuse-allika (koht kuskohast meie hing tuleb kehastusse ja kuhu ta ka kehast lahkudes tagasi läheb ja maises kehas oleva allika vahel. Välja hingamisega avardub hing kõiksusesse, sisse hingamisega naaseb informatsiooniga tagasi. Informatsiooni selekteerimine toimub sisse- ja väljahingamise vahelisel ajal. Sama toimub ka kehastumise vahelisel ajal kõiksuses, kus selekteerime kehastumises oldud ajal saadud kogemuste tulemusi enne uut kehastumist.

See on hinge ringkäik, mille kõrgemaks mõtteks on areng läbi kogemise.

Hingamine on meie esimene ja viimane iseseisev tegu sellel planeedil.

Ema hingab sõna otseses mõttes lapse oma kehast välja. Laps teeb oma esimese hingetõmbe hingates sisse, nii alustame elu kuival maal. Meie viimane iseseisev tegu on välja hingamine, hingame ennast oma kehast välja, tagasi kõiksusesse.

HINGAMINE ON INFORMATSIOONI ALLIKAS

Me võime sõna otseses mõttes ennast haigeks mõelda ja oma elu ummikusse ajada.

Hingamise viis annab informatsiooni hingaja kohta. Pinnapealne, kiirete ja lühikeste hingetõmmetega hingamine näitab, et hingaja on pinna peal, tal peaaegu puudub kontakt iseendaga, oma hingega. Selliselt hingates on inimeses vähe ruumi ja seetõttu puudub ka valikuvõimalus, sest ei ole mida valida, kuna lühikesse hingetõmbesse mahub vaid üksainus mõte, see on ellujäämisinstinktist loodud mõte – HIRM.

Hirm on usalduse puudumine, mis loob kontrolli vajaduse. Kartes, hirmu tundes, kontrollitakse kõike, et tagada turvalisus. Kontrollimine võtab aega, ja seda võetakse hingamise arvelt. Nii muutubki hingamine kramplikuks, katkestatuks, pinnapealseks, kiireks.

Mida loob aga hirm? Hirm loob hirmu, kokkusurutust, eitust, põgenemist, ärevust, rahutust, vastupanu, mille tulemuseks on liigne energia kulutamine, ära andmine, mis põhjustab nõrkuse, jõuetuse või siis energia blokeeringu, mis omakorda loob väga hea pinnase haiguste tekkeks. Seega haigused on inimese enda loodud, teadvustamata mõtete ja hingamise tulemus. Meditsiinilisest vaatenurgast vaadatuna kuulubki selline hingamismuster haigele inimesele. Muutes mõtet, lood muutuse ka füüsilises kehas.

Sügavalt ja lõdvestunult hingavad inimesed elavad suurelt/sügavuti, mõtlevad põhjalikult, loovad avaralt.

Asjade tõelisest olemusest saad aru vaid sukeldudes sügavikku — tõeliselt süvenedes – tõeliselt kohal olles.

Sügavalt hingates oleme kontaktis võimalikult suure osaga informatsioonist. Sügavalt hingates me aeglustume, saame juurde aega, ruumi ja seega võimalusi ja valikuid. Sügavalt hingamine muudab meid hõredamaks, kergemaks. Olles kergemad on ka meie mõtted kergemad, mis omakorda loovad kergemat elu. Me oleme rohkem kontaktis oma kehaga, oma olemusega ja oma väega.

Mida avaram on hingamine, seda mõistvam, avatum ja  kannatlikum on inimene. Kuna puudub hirm, ei tõuse ka põgene-võitle instinkt pinnale. Suurelt ja lõdvestunult hingamine annab kohalolu ja vaatleja staatuse — siin on ruumi ja valikuid ja aega nende tegemiseks, tekivad seosed ja koos sellega terviku tunnetus. Suurelt, avaralt hingates sa sõna otseses mõttes hingad ennast terviklikuks ja seejärel hingad ennast suurde tervikusse — KÕIKSUSESSE- ja ÜKSOLEMISSE. Ja just nii saab alguse rahu.

Sügavalt hingamise juures on väga oluline osa lõdvestumisel, tähelepanu toomisega kehale ja kehasse. Vaid täieliku lõdvestuse juures on võimalik saavutada maksimaalset ühendatust iseenda ja tervikuga. Praktiline kogemus aga näitab, et enamjagu inimeste kehad polegi lõdvestust varasemalt kogeda saanud. Minu juures käib naisi, kes isegi ei tea mis lõdvestus on, neil puudub selline kehaline kogemus. Keha, mis on harjunud olema suurema osa oma elust pingeseisundis vajab aega selleks, et õppida usaldama ja seejärel lõõgastuma. Läbi sügava hingamise me lõpuks jõuame selleni aga see ei saa toimuda ühe kahe korraga, isegi 20 seanssi võib selleks minna. Kui see aga kohale jõuab, on see selline õnnistus, millest mitte keegi mitte kunagi enam loobuda ei soovi.

Oma mõtetega loome ka oma keha. Keha kuju, kõnnak, hoiak ja liikumine on väga kõnekad, andes informatsiooni kehas elavatest mõtetest, nii teadlikest kui alateadlikest. Muutes oma mõtteid võime peagi näha muutusi ka oma füüsilises kehas, selle kujus ja liikuvuses.

HINGAMINE ON SUUR TERVENDAJA

Kõik, mis vajab tervendamist, tuleb nähtavale seni, kuni see on tervendatud. Hingamine, see liikumapanev jõud, käivitaja, mõttele suuna ja energia andja, mõtte väestaja, tõstab pinnale emotsioone, mille oleme alateadvusesse peitu pannud.

Emotsioon on teadvustamata kogemise tulemus, mis on läbi töötamata, miski, millega me ei ole tahtnud või osanud tegeleda sellel hetkel kui see toimus, või millele ei ole olnud meil vastust sel hetkel, või mille kogemise mõistmine käis üle jõu.

Emotsioonid kerkivad pinnale ikka ja jälle kui käivitaja nad üles kergitab, seni, kuni me teadvustame selle olemasolu ja ka leiame algse mõtte, millega me ise oleme selle loonud. Kui emotsioon on meid vähendav, eluenergiat pärssiv, siis on meil võimalus see tervendada, muutes algset mõtet.

HINGAMINE JA MÕTTE  LOOV VÄGI

Me ei ole veel piisavalt teadvustanud fakti, et IGA MÕTE loob tulemusi füüsilises maailmas ja seega ka meie füüsilises kehas!

Alati, kui tunneme ennast halvasti, on selle taga elu vähendav mõte ja ainult meie ise saame seda ümber teha, muuta, tervendada. Oma mõtetega loome me oma elu. Valides elu eitava mõtte ei ole võimalik luua elujaatavat elu. Mõte materialiseerub füüsilises maailmas teona, tagajärjena. Selle taga on alati meie enda mõtte valik ja meie enda otsus nii mõelda ja vaid meie ise saame seda muuta. Meie ise oleme enda mõtete eest vastutavad.

Ideaalis võiksime lihtsalt olla ja võtta ennast, teisi ja elu sellisena nagu see on, neutraalselt, hinnangutevabalt. Sellele tasandile jõuame, kui oleme eelnevalt loodu nn. negatiivse positiivseks ümber teinud, neutraliseerinud. Edasi on vaja vaid kohal olla mõtte loomise juures, et luua teadlikult seda, mida me tegelikult soovime luua.

Hinnang- alateadvuses pesitsev allasurutud mõte iseenda kohta, mille projitseerime väljapoole.

Kuna oleme harjunud toimima sisseharjunud mustri järgi ja ümberõppimine vajab pingutust ja tähelepanu, on väga toetav kui keegi, kes on teadlik, oleks mustri muutmise ajal meie jaoks olemas. Sellist toetust saab sulle pakkuda hingamise terapeut.

TEADLIKULT HINGAMINE – VABASTAV HINGAMINE

Idas on teadlikult hingatud ammu enne kui lääs selle enda jaoks teadvustas. Läände jõudis teadlikkus hingamisest ja selle mõjust läbi joogapraktikate. Mõjutatuna, inspireerituna teadliku hingamise mõjust tervenemisel ja omaenda sünni uuesti kogemisest soojas vannis, töötas ameeriklane Leonard Orr välja vabastava hingamise tehnika.

Vabastav hingamine

Vabastava Hingamise füsioloogia. Selle hingamise käigus viiakse alla hingamissagedus ja üles hingamismaht (mitte pindmine ja kiire, nagu hüperventilatsiooni puhul), mis mõlemad viivad sümpaatilise närvisüsteemi toonuse vähendamisele ja parasümpaatilise närvisüsteemi osakaalu tõusule, kokkuvõttes autonoomse närvisüsteemi tasakaalustamisele ja sügavale lõdvestumisele.

Vabastav hingamine (ingl k rebirthing – taas-, uuestisünd). Sõna „uuestisünd” viib meid tagasi sünni kogemuse juurde kuna see on inimese maaletuleku esimene intensiivne kehaline kogemus, mis jätab keha rakumällu mälestuse. See mälestus on kui pitser, mis mõjutab edasist elu.

Arvestades inimkonna liikumissuunda (loomulikust ja looduslikust ebaloomuliku ja kunstliku suunas) ja allopaatilise meditsiini võidukäiku on suuremal osal inimkonnast olnud sünnist traumaatilised mälestused. Leonhard Orr lõi selle meetodi algselt nende mälestuste üles kergitamiseks ja tervendamiseks.

Vabastav hingamine on teadlik hingamine, mis toimub teatud ajavahemiku jooksul selliselt, et sisse- ja väljahingamine on ühe pikkused ja nende vahel pole pause. Algselt teostati seda 37 kraadises soojas vees kõhuli hõljudes, läbi hingamistoru hingates. Selle meetodi viljelemine tõi kaasa väga suure teadlikkuse tõusu. Isikliku kogemuse kaudu jõuti tedmiseni, et inimene on teadvel juba üsas enda keha luues, sünni ajal ja ka imikueas. Varasemalt selline teadmine läänemaailmas puudus. Tänaseks on sellest meetodist välja kasvanud erinevaid variante.

Üks nendest meetoditest on Leonhard Orri õpilase, ka Eestis väga hästi tuntud Binnie A. Dansby poolt välja töötanud „Algallika hingamistöö“. Selle hingamistöö eesmärgiks on oma elu suhtes tehtud negatiivsete otsuste teadvustatud vabastamine.

Hingates teadlikult, koos vabastava hingamise terapeudiga, inimese teadvus muutub. Selles nn. muutunud teadvuse seisundis on võimalik tervendada pinnale kerkivaid alateadvusse peidetud emotsioone ja teadvustamatult valitud mõtteid, asendades algset elu eitavat mõtet elu jaatava mõttega. Emotsioonid, mis on elanud meie kehas kaua ja teadvustamatult, on jätnud meisse oma jälje. Seetõttu on hästi oluline sügav lõdvestus, kohalolu ja tunnetamine mõistmaks – kuskohas elab kehas see emotsioon. Seejärel tuleb see armastusega pinnale tuua, leida algne, mittetoetav mõte, see vabastada ja asendada uue, toetava mõttega. Mõtete muutmine loob muutusi ka meie füüsilises kehas, füüsilises maailmas — meie elus.

Usaldades nii ennast kui toetajat, saad sa maksimaalselt lõdvestada, see on soodne pinnas lahti laskmiseks ja tervenemiseks. Ilma sinu enda tahte ja otsuseta ei saa toimuda midagi.
Kui uus muster (tee) on kinnistunud, saad sa hakata teadlikult oma elu looma.

Leonhard Orr on väitnud, et kui inimest kimbutavad sagedased külmetushaigused, kui ta põeb astmat või on tal langetõbi, sagedased peavalud ja/või meeleolukõikumised, siis ilmselt ei oska ta teadlikult hingata.

Seega, hingamistehnikatega saab mõjutada tervist – parandada meie sünni- ja elustresse, seeläbi aidata paraneda ka füüsilistest haigustest, parandada oluliselt oma elukvaliteeti, olla loovam, edukam…

Aili Lindmäe
Algallika hingamstöö

hingamisterapeut